Kauneid pühi kõigile!

NB! Oleme puhkusel :)

Ma ei VIITSIIIIIIIIIIIII...............!!!!

Kessu: Kuidas küll motiveerida end trenni tegema, kui igasugune viitsimine puudub? Kui ma päeval mõtlen, et no täna teen trenni, siis koju jõudes ma lihtsalt ei suuda end kokku võtta ja trenni tegema hakata. Ma saan väga hästi aru kui oluline see on, aga ma kuidagi ei jõua tegudeni. Jane treenib lausa 5x nädalas, Liisa ka alustas taas treeningkavaga ja mida mina teen...MITTE MIDAGI :( Olen nii kurb ja samas niiii tige enda peale. 25 kg suutsin küll maha raputada, mis pole samuti lihtne töö ja nüüd siis ei suuda tund aega päevas enda heaks tööd teha :@ Tige! Tige! Tige!

Mida mul enam öelda?

Pätt: Kuhu ma siis oma halaga olen jäänud? Ahjaa- ma olen pool aastat täielikult uimanud ja arvanud, et midagi muutub ja kaal hakkab jälle langema, et see on kõigest ajutine! Naiivne, loll - mõlemat? Võtsin siis end kokku ja kirjutasin eile M.K-le ja rääkisin talle, et kaal ei lange, et kuidas ma söön, tihti ma söön, palju trenni teen jne. Tagasiside tuli väga kiiresti- ma söön üle! Pean oma liha ja munakoguseid vähendama, õli praadimiseks mitte kasutama või siis väga minimaalselt. Kindalsti ära tarbima töötlemata õli (külmpress)- kas siis salatile/pudrule lisades või siis kasvõi hommikuti lusikaga, kui muidu meeles ei ole. Samuti soovitas hoopiski proovida 100% kreekapähkli õli- kui puhtalt võtmiseks peaks minema. Mõned väiksed muudatused soovitas veel teha, seega olen jälle uuel lainel ja üritan endast nüüd kõik anda. Ma tean, et olen seda palju kordi lubanud, aga selle kõige juures, ei ole ma kordagi alla andnud ja mu suureks unistuseks on ikkagi saada oma soovkaalu. Samuti võiks mul nüüd veidi lihtsam olla ka sellepärast, et Marek hakkas ka MBT toitumis ja treeninkavade järgi elama. Seega kodune toidulaud meil suhteliselt kattub, teineteise toetav õlg on alati olemas ja eriti meeldib mulle temaga koos trenni teha! Muidugi suured tänud ka teistele, kes mulle kaasa elavad. Ma soovin väga, et ma iseendas ei pettuks - siis ei pettu ka teised. Jõudu!

Tark ei torma!

Janx: Olen nüüd kaks kuud elanud uut elu ja oma ümaralt kehalt kaotanud 8,1 kg. Siit kerkib ka kohe üles minu hetke suurim mure  - on seda palju või on seda vähe?! Ehk siis kolades ringi kõikvõimsas Facebooki erinevates gruppides, kus võideldakse kehakaaluga, ja lugedes ja vaadates teiste tublide inimeste saavutusi, tekib enda suhtes millegipärast halb tunne. Tekib tahtmine pingutada end veel ja veel, et kaal langeks kiiremini. Kiiremini, kiiremini, kiiremini!!

Eks mulle hakkab nüüd aja möödudes kohale jõudma ka fakt, et uut aastat ma vastu kahekohalise numbriga ei võta, nagu esialgne unistus oli. Samas kaalun ma igapäev siiski vähem kui päev ennem ja olen sammuke unistusele lähemal.

Ma tean, see number tuleb! Sest – Tark ei torma!!!

Seega mina otsustasin vähem vaadata teisi ja rohkem keskenduda iseendale ja minna oma mäest üles omas tempos! Ja mäest üles ikka lauldes!!!

Ja nii ongi.....

 

Kessu: Avastasin paar päeva tagasi, et aasta lõpuni on jäänud 43 päeva ja minul vaja veel alla võtta 4,4 kg. Nüüd võtsingi eesmärgiks 100 gr päevas alla võtta :) Iga kord kui ma endaga rahul pole, üritan seda meeles pidada, et Minu keha on MINU ENDA teha ja nii ongi. Kui midagi ei meeldi, olen ise süüdi ja pean selle nimel ise midagi ära tegema (loe: trenni tegema). Ilmad on sõna otses mõttes lausa mustad ja tunnen kuidas see mu keha väsitab ja isu tohutult kasvatab. Tuleks juba lumi!!! See meelitaks rohkem õues olema ja mis seal salata -oma aias kohustuslik lumekühveldus on väga hea trenn ja mis kõige tähtsam , MEELDIV trenn minu jaoks :)

Aasta lõpuni üritan veel oma kaalunumbrit korrigeerida ja uuest aastast olgu see nr mis ta siis lõpuks on, siis lepin sellega! :)

Ikka ja jälle muudkui uuesti ja uuesti...

Kessu: Ma ei saa aru, miks see toitumise jälgimine seekord nii raske on. Trenni ma ei suutnud varem teha ja ei suuda ka praegu, kuid toitumise jälgimisega sain ma kevadel enam-vähem hakkama. Nüüd uuesti järje peale saamine on niiiiiiiiiiiiiiiii raske. Paar päeva ok, siis jälle kõik sassis ja lased minna. Lõpuni ju nii vähe veel minna. Eesmärk võiks ammu saavutatud olla. Enam ei saa vabanduseks ka seda tuua, et ilmad kehvemaks läinud ja pime aeg tunda annab. Selle pimedusega peaks juba harjunud olema. Pean järjekordselt oma sõnu kordama ja ütlema, et üritan edaspidi tubli olla ja veel mõned kilod langetada. Kohe-kohe on jõulutrall ka ukse ees ja siis niikuinii igasuguste valikute tegemine raske. Ei tea, kas mu silmad näevad ka siis kunagi seda 65-te või mitte.
Jane on meil igatahes super-tubli. Jälgib ülihoolikalt kava ja nagu näha, siis ka kaal langeb ilusasti. Oled meile suureks eeskujuks!

 

Kas aitab juba...?

Kessu: Olen viimastel päevadel endalt tihti küsinud, et kas peaks kaalulangetamise lõpetama ja leppima selle numbriga, mis mul praegu on (eesmärgini veel 3,3 kg)? Ning edaspidi keskenduks trennile, et end natukene vormida. Nimelt mul tunne, et mu ülakeha on kohati juba liiga kondine, kuid samas tahaks veel kaalust alla võtta, et ka alakeha normaalseks saada. Hetkel tunne, nagu pakud oleks all. Viimase 1,5 päevaga on juba kolm kolleegi mulle öelnud, et paistan varsti läbi. Olen selline sipelga kehaga-keskkoht suhteliselt peenike, tagumik-puus lai nagu labidas. Võta siis kinni, mis õige oleks, et lõpp-tulemus ka ilus oleks. Samas tänu sellele, et kaalunumber enam nii oluline ei tundu on vist just kaal paremini langema hakanud :). Kolm kilo alla võtta pole enam teab mis suur kogus.  Kas peaks ikka oma unistuste numbri kasvõi korraks kinni püüdma ja siis sättima kas rohkem süüa või trenni teha?

Minu 3 - pealine lohe ehk 3 – kohaline kaalunumber!

Janx: Otsustasin ka sõna sekka öelda, kuna kuu aega sai täis minu uuesti alustatud elust.

Laupäeva hommikul, kui kaal näitas maagiliselt kilo väiksemat numbrit, hakkasin südamest naerma. Naerma just sellepärast, et mida kuradit ma nii kaua oodanud olen. Vean sisuliselt teist inimest oma seljas iga päev kaasas.

Alles nüüd hakkan mõistma, et kui ma poleks Liisa ja Kessuga liitunud, siis kui suureks ma kavatsesin paisuda?!! Eks mulle on teised ka öelnud päris otse, et kuule, tee midagi ja see on siiani läinud suht kõrvust mööda. Leidsin ikka peas vabandusi, et olen nagu olen ja mis see teiste asi on. Miks ma siis seekord enam vabandusi ei otsi? Aga sellepärast, et olles klienditeenindaja, sain mina oma löögi näkku otse tööpostil. Kliendi poolt ilma keerutamata sai mulle öeldud, et teiesugune PAKS!!! Ja see oli viimane piisk mu uhkuse karikasse. Ma läksin tol päeval nuttes koju, siis tekkis viha, kõigepealt selle inimese suhtes, kes nii võis ometi öelda ja alles siis enda peale, et mida kuradit sa oled teinud endaga kõik see aeg, iseendale!!!! Ja nii tuligi mulle lõpuks mõistus pähe ning lõpetasin endale valetamise, sest just see ma olengi – PAKS!

Ja see on minu sisemiseks motivaatoriks! Ma ei alustanud oma uut elu ja teekonda mitte kellegi teise jaoks, vaid ainult minu enda jaoks! See on minu uus elu!!!

Loomulikult on mul veel pikk-pikk tee minna ja nagu iga algus on alati raske, siis ka antud teekond on olnud üpriski konarlik ja pisarate rohke, aga ma ei anna alla! Ma lihtsalt ei anna alla ja kavatsen jõuludeks selle 3 – pealise lohe enda sees maha lüüa!!!

Suured tänud Liisale ja Kessule kirjeldamatu toetuse eest! Te olete parimad!!! Armastan!PS! Tiiu, ära anna alla! Ma annaks palju, et olla sinu nahas! Päikest!

- 25 kg !!!

Kessu: Nonii, nonii, noniii..... nii uskumatu kui see ka pole, aga olen 25 kg oma turjalt maha raputanud. Kui mõelda, et Grete-Liis kaalub peaaegu 20 kg ja teda on juba raske tõsta, siis olen mitu head aastat kogu seda raskust endaga kaasas kandnud. Hea, et lõpuks  aru pähe tuli ja sellest lahti sain. :)

25 kg on küll väga palju, aga endiselt pole ma veel oma ideaalkaaluni jõudnud - 4 viimast ja kõige raskemat kilo veel kukil. Kuna ma tahan selle aasta sees oma eesmärgini jõuda, siis olen otsustanud, et tuleb hakata trenni tegema. Kasvõi natukene. Ainult toitumisega läheks ka kindlastiveel midagi maha, aga selleks, et ma nii pehmeke poleks, on vaja igal juhul trenni teha. Pealegi, nagu mu kaasvõitlejad Liisa ja Janx teavad, on mu toitumine endiselt ligadi-logadi (üleeile õhtusöök: 2 suurt kohupiimataskut+2 tk tumedat šokolaadi, eile caesari salat+liha). Eile sõin veel tööl 1 kommi ja täna 1 tk šokolaadi.

Aga kui rääkides trennist, siis sellest nädalast tahaks kasvõi 3päeval nädalas 30 min end liigutada. Esmaspäeval tegin meie kavast harjutused jalgadele ja kätele. Järgmine päev andsid jalad kohe tunda, et said natuke vatti. Täna tegin trenni jalgadele ja kõhule. Jalad jälle töntsid. Eks homme ole näha, mida kõht teeb :) Kuna kõigi 10 harjutuse tegemiseks kulub mul 1,5h , siis olen praegu üritanud 5-6 harjutusega piirduda. Mingi hetk ehk viitsin ja jaksan kõik 10 ka jutti ära teha :)

Aitäh Liisa ja Jane, et olemas olete ja usun, et jõuludeks vaatab meile kõigile juba päris kena number kaalul vastu ! ;)

Mossitamine ja hädaldamine ei vii elus edasi.

Pätt: Ärkamine on igal hommikul nii vaevaline ja siis, kui astud kaalule, tekib masendus. Ma olen nii hädas, no kuidagi ei saa minema siit 77 kg pealt. See oleks ju parim kingitus, kui kaalult vaataks hommikuti vastu väiksem number ja tuju terveks päevaks hea. Loomulikult olen mingis osas ise süüdi, väikseid patustamisi tuleb ette... samas tundub ka, et pingutad ja pingutad, aga ei midagi... Lisaks ma pole suutnud alustada selle trenniga, millega Kersti juba tegeleb, aga ma alustan sellega õige pea, sest need 10-15 minutit enda keha jaoks 5 korda nädalas on väga vähe, samas tulemus peakas olema näha juba peagi.

Kõik on mõtlemises kinni?

Pätt: Kaal ei lähe nii kiiresti nagu ma loodan ja iseloomu on ka sellel sügisel raskem kontrollida. Endale sisendada tuleks õigead asju ja suundi, ag tihtipeale mõtlen, et "ahh tänane päev läks nässu, mis seal ikka, võtan veel seda ja teist" ning järgmisel päeval kahetsen ja kurvastan. Ma olen selles punktis ennegi olnud ja tükk aega läks enne kui sellest üle sain, kas nüüd on jälle samamoodi? 77 kg. 

Samas on meil ilusat algust teinud Janx. Tema kindlameelsus on ka praegu mulle suureks motivatsiooniks, loodan, et ta ennast pisiasjadega hulluks ei aja :) 

Tiiu pole veel peale suuri pidustusi reele saanud, aga eks ma üritan ka talle toeks olla.
Kersti on meil kõigist kõige tublim ja müts maha tema ees!

Jäägem positiivseks! 

Viis viimast!

Kessu: No lõpuks on see päev käes! Kaua kaua oodatud 6-ga algav kaalunumber :P  Olen seda päeva nii kaua oodanud ja nüüd kus see käes on, ei ole mu rõõm niisuur kui ma arvasin, et saab olema. Hommikul kaalult tulles oli muidugi tuju super, aga kui tõmbasin endale liibuva kleidi selga ja peegli ette astusin, siis see hetkeline rõõmutunne kadus kolinal. Ikka on tunne nagu oleks kilesse tõmmatud sardell. Vahepealne suur kaalunumber ja lapsesaamine on mu kõhuga ikka jubeda töö teinud (olen täna 37 kg kergem kui sünnitama minnes). Isegi sukkpüksid ei suuda seda nahka kokku tõmmata. Kui siiani võib öelda, et olen 99% kaalust kaotanud tänu toitumisele mitte trennile, siis viimased 5 kg, mis mind mu soovkaalust lahutavad tuleb kindlasti tugeva trenni abil saavutada. Muidu kui see päev käes on,  olen ma sama õnnetu kui täna, sest mis kasu on saledast kehast, kui see näeb endiselt välja nagu võdisev sült. Tänasest pean mõtlema välja viisi, kuidas hakata trenni tegema nii, et see oleks meeldiv ja mul varsti sellest isu täis poleks.

Viis viimast-ma kavatsen ka teist jagu saada!!!

Sa oled 5 kuud uimanud!

Pätt: Aeg tõele näkku vaadata! Ma olin tänases kaalus juba aprillis, mis tähendab nüüd välja öeldult seda, et olen 5 kuud paigal tammunud ja paigalolek pole progress vaid tagasiminek! Haige.

Väike mõttetera....

Kessu: Homme on ka meil parem päev! ;)

Patukott...

Kessu: Kõik lähebki nii nagu arvasin. Olen seal kaalus tagasi, kus suvel korraks olin ja no ma ei saa sealt mitte kuidagi edasi. Mitu päeva sama kaal, mis hakkab tuju alla viima. Eile siis andsin alla ja lihtsalt ostsime koju 10 suurt kohupiimataskut, mis olid imehead. Minu õhtusöök koosnes kohvist, quichest, kohupiimataskutest, jäätisest ja siidrist. Õhtuks olin nagu rippkõhtsiga. Isegi hommikusööki ei jakanud täna kodus süüa, sest kõht oli endiselt täis. Aga see-eest oli mõnus olla, uni oli ka hea ja magasin imehästi. Kaal ka endiselt sama, mis tegelikult peale sellist söömist on super. Kui ma eelmised päevad olen väga tubli olnud, siis loodan, et keha sai oma hea ja parema  portsu selleks korraks kätte ja laseb nüüd mõnest grammist ikka veel lahti.  Mul on endiselt see 6 kaalunumbri alguses nägemata. Kaua ma pean ootama seda!?

Kuidagi liimist lahti?

Pätt: Üle nädala olen oma toitumist kontrolli all hoidnud, suures osas kava järgi söönud/joonud, aga  peab seda siiski 100% -lt jälgima, taaskord tuleks hakata oma koguseid kaaluma ja ilmselt ka rohkem vett jooma. Olen suht rahulolematu ja võiks öelda, et isegi õnnetu. Aga nagu öeldakse, 100% annad - 100% saad vastu. Hetkel pole midagi vastu saanud, järelikult valesti andnud.

Eile oli esimene kossutrenn. See oli tõesti nagu trenn, sest lõppedes oli mul ka aluspesu läbimärg. Asja teeb raskeks see, et ma olen nii nõrk. Ei jõua joosta, süda hakkab kohe puperdama, samuti ei julge mängida, sest kardan haiget saada, lisaks on teised kõik enne mänginud ja on väga heal tasemel, mul tunne, et ei sobigi sinna üldse. Peaks olema mingis täiesti algajate omas, kus kõik asjad tulevad tasapisi. Samas on ju nii, et tugevatega koos mängides ja harjutades, õpivad ka nõrgad kiiremini  ning võhm peaks ka iga korraga aina paremaks minema. Olen sadu mänge vaadanud korvpallis, aga tegelikult ei tea midagi. Enda nõrkuse tunnistamine on suur samm edasi. Mu nägu oli eile tulipunane kui trenn lõppes ja südametöö taasutus alles paar tundi hiljem.

Joosta mulle ei meeldi, aga just seda tuleks tegema hakata, kasvõi kilomeetri kaupa, sest kuskilt otsast peab hakkama oma vastupidavust suurendama. Vot sellised lood siis.

Algus tehtud!

Kessu: Uskumatu, aga juba on meie nn uue alguse viies päev. Vahepeal juurde tulnud kilod on kolinal maha raputatud ja tänaseks olen peaaegu oma selle aasta parimas kaalus (korraks olin 100 gr kergem kui täna :) ). See aga tähendab seda, et nüüd hakkab jälle raske teekond pihta,  kus kaal enam eriti minna ei taha ja ausalt öeldes oli juba täna hommikul kaalule astudes väike ärevus sees, et kas ikka kaalunumber on väikem kui eelmisel päeval. Kui varem oleme kirjutanud, et tööl olle son palju lihtsam jälgida, siis nüüd on jällegi nädalavahetus ukse ees ja meid pannakse korralikult proovile. Kuna ei taha jälle kõike käest lasta, siis üritan need 2 päeva üle elada ja maksimaalselt tubli olla :), sest on ju teada asi, et annad sõrme võtab käe ja igale väiksele eksimusele tuleb tavaliselt suurem järgi.

Ilusat päikselist nädalavahetust kõigile!

Suur suvi möödas..

Pätt: Oli imeline suvi, sai palju ujuda, päevitada ja puhata. Kuna aastaga on siiski alla läinud 20 kg, kaifisin juba suvel rannas olemist ja ei põdenud nii kohutavalt. Kehvaks keerab kogu asja ainult see asjaolu, et võtsin puhkustega ja pidevalt kohvikust kohvikusse chillimisega ca 3 kg juurde.  Loomulikult on täiusliku kehani veel ülipikk maa. Nüüd tuleb see viimane ots ka ära teha ja oma soovkaal saavutada... kaua võib otsast alustada?

Vähemasti oleme nüüd jälle oma kavad välja otsinud ja 2 päeva täielikult kava järgi toitunud. Kersti on mulle tohutult motivatsiooni süstinud ja tegelikult igapäev tema nägemine on juba motivatsioon omaette.  

Trenn tuleb ka kindlasti juurde võtta. Registreerisin ennast naiste korvpallitrenni ja alustan sellega järgmisel esmaspäeval, lisaks on plaanis ca 2 korda nädalas teha ka seda kodust treeningkava hantlitega. Plaanid on igaljuhul ilusad ja motivatsioon taas olemas, sest silme ees sirendavad juba jõlupeod ja mu sünnipäev ei ole ka ju enam mägede taga!

 

Lisan teile ka ühe suvise pildi endast, et tõestada, et ma ei näe välja enam kõige hullem ja saab rannas käia küll ja milline imekaunis jume :)  

Kõik on uus septembrikuus...

Kessu: ...kui kõik on uus septembrikuus, siis on aeg meilgi jälle uuesti startida :). Otsisime täna oma vanad kavad välja ja hakkame uuesti selle järgi toituma. Oleme siin pikalt liugu lasta saanud küll. Mina olin täna täpselt samas kaalus, mis esimesel juunil ehk siis terve suvi paigalseis nagu me tegelikult suve alguses kartsimegi, et nii läheb.
Oma sünnipäevaks soovitud 6-te ma kaalunumbril kahjuks veel näinud ei ole, kuid 29.-nda hommikul oli kaalunumbriks 70.9. Kilo jäi küll puudu, mis polegi väga katastroofiline, kuid kogu selle sünnipäeva tralliga olen veel juurde võtnud :( Kõrval on sünnipäeval tehtud pilt, kus minu arvates näen juba päris hea välja :), kuid eks kõhul ja jalgadel on paras kogus pekki, mis mind täiega häirivad. Ca 7-8 kg tahan veel kaotada ja siis peaks küll täiesti uus Kessu valmis olema :)Eks esimene nädal on meil kindlasti kõige raskem, et taas vanaviisi toituda, kuid küll keha harjub kiiresti süsivesikute vaese toiduga ja siis peaks ka kaal taas langema hakkama :P
HUA ehk edukat uut kaalulangetamise aastat! :)   

Asume aga jälle teele...

Kessu: Nonii, suurem osa puhkamisi on nüüd selleks suveks puhatud ja on tagumine aeg end taas käsile võtta ja see asi ükskord ära teha. Suvel on kaalu jälgimine küll väga raske ja me teadsime juba ette, et ühtteist võib nihu minna, aga oluline, et oleme jälle jalul. Minul on küll veel 2 nädalat puhkust kohe-kohe tulemas, kuid üritan seekord väga tubli olla. Sellest nädalast jälgime taas on toitumiskava ja oleme ka endale motivatsioonisüsteemi välja mõelnud. :) Ning nagu varem mainitud, oli mul eesmärk enda sünnipäevaks kaaluda alla 70 kg ja seda ma pole unustanud. 3 nädalat on veel aega ja selle tulemuse teen ära! :)

Edukat pealehakkamist meile!!!

 

Miks suvel kõik nii raske on ?

Kessu: Järgmine suvekuu saab varsti läbi ja no mitte kuidagi ei saa oma söömist kontrolli alla. Pigem kisub asi sinnapoole, et tuleb esimene kuu, kus kaal isegi tõuseb :( Suvel peaks ju kõik lihtsam olema-ilmad soojad, isu väiksem jne jne Tegelikkuses on asjad aga hoopis käest ära. Olen oma eesmärgist juba üle 3 kg maas :( Tundub, et eesmärk, mis sai augusti lõpuks pandud on parimal juhul saavutatav jõuluks alles :( Motti kuidagi üldse pole, samas mõtlen tihti, et "Kuule, võta enda kokku ja tee see asi ära! Vaid viimased 6-7 kg veel ja on asi tehtud.". Aga KUIDAS siis teha see asi üks kord ja lõplikult ära ??? HELP!!!

Magusat olen hakanud ka jälle jube palju sööma. Jäätised, soks jne.

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab...

Kessu: Jaanipäeva pidustused on selleks korraks peetud (õnneks) ja kaal on ka "korraliku" tõusu teinud (nuuks-nuuks). Palju on ka igasuguseid sünnipäevasid olnud ja ma pole millegagi end tagasi hoidnud. Ning nagu näha, graafikust olen ka kahjuks väga palju maha jäänud, kuid sünnipäevani on veel 2 kuud aega ja selleks ajaks on suur soov ikkagi kaalul 6-ga algavat numbrit näha. Tänasest algas mul veel puhkus ja kogu kaalulangetamine saab üks paras väljakutse olema. Kuid kõige olulisem on ikkagi see, et midagi juurde enam ei tuleks. Nädala lõpus saab taas kuu kokkuvõtte teha ja loodetavasti jõuan selleks ajaks natukene oma libastumisi siluda. :)

Rannahooaeg on alanud ilusate numbritega

Pätt: Viimased nädalad on meie tiimil tulemuslikud olnud st. eelmisel nädalal kadus mul 600 grammi ja viimase 4 nädalaga on kokku kadunud 2,7 kg. Kersti on viimase 4 nädalaga võtnud alla 2 kg ja Tiiu on teinud ilusa alguse - 26 päevaga on kadunud imelised 4.4 kg. Muidugi tasub rõõmu tunda, aga tegelikult ei ole asi sugugi nii roosiline. Kaal langeb, aga samas keha ei ole kunagi puhtalt toitumisega ilus - trenni teeme ülivähe. Seda viga olen juba mitu korda lubanud parandada, aga peale haiglas olemist ei olegi enam endisesse trennirütmi saanud.  Jalutuskäigud ja rattasõit on muidugi head, aga see ei anna kunagi sellised tulemusi nagu ma tahaks/ootaks ja loodaks. Seega tuleb taas kavad välja otsida, v-o ühtteist enda jaoks kohandada (meeldivamaks muuta vms) ja end kokku võtta.

Paigalseis on tagasiminek

Pätt: No ei ole võimalik, astud kaalule ja jälle sama kaal! See ajab nii tigedaks. Eriti närvi ajab see, et Kerstil samal ajal läheb kaal nagu lepase reega aina alla poole. Tubli tüdruk! Kas peaks söögikoguseid vähendama või siis püüdma 100%-lt kavast kinni pidada, täpipealt nii nagu peab??! Ei teagi... ma vahel ikka asendan ühtteist ja teen nii, et pinda ei hakkas mu menüü käima, aga tundub, et kaal hoopis seisab ja seda ma ei taha!

Trenn=aiatööd

Kessu: Kui mõni mõtleb, et millega ma tegelen, et kaal niimoodi kukkuma hakkas, siis tavapärase söömise ja TV ees olemise asemel olen nüüd see nädal korralikult toitunud ning õhtuti aias toimetanud. Eile sai päris kõvasti kaevatud ja kohe tulemus olemas :) Nüüd edasi kindlasti jälle seisab mõnda aega ja siis läheb tasapisi tavapäraselt edasi. Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu kirjutada, vaid hoopis sellest, et kõik ei olegi nii hull, kui meie postitustest tunduda võib. Oleme siin pikalt kurtnud, et motivatsiooni pole ja kui kuidagi ei suuda end käsile võtta. Paralleelselt igapäevasele kaalumisele on meil olemas ka nädalate lõikes kaalutabel ja sealt meie samme vaadates oleme ikka tublid küll :) Selle aasta 21-st nädalast on mul vaid kahel nädalal plussnädal olnud, mis tegelikult on ju väga hea tulemus. Mõni nädal on kaalukaotust küll 100-200 gr, aga asi seegi. Vähemalt pole juurde tulnud :) Ning keskmine kaalulangus kuus peaks meil jääma  2-2,5 kg kanti, mis on ju ideaalne tervislik tempo, eksole! OLEME VÄGA TUBLID! ;)

Ameerika mäed

Kessu: No minu kaalulangetamine on küll täiesti nagu sõit ameerika mägedel. Eriti just viimasel ajal. Tõusud on nagu eriti kõrged ja teravad ja siis jälle uuesti alla ja jälle üles ja saa siis aru kuidas kaal tegelikult langeb. Kõige mõistlikum vast kuude lõikes tulmemusi vaadata :) Aga nagu Liisagi, olen ka mina sellest nädalast tubliks hakanud, motivatsioon on taas tagasi tulnud ja hammas verel, et saaks kaalunumbrile 6- ette. Trenniga on minul veel lood kehvasti, aga küll ka see tuleb. :)

Kui aasta tagasi selle teekonna alguses arvasin, et olen juba 73 kg-lt endaga rahul ja sellega piirdungi, siis täna olen peaaegu 73 ja no ega ikka ei ole rahul küll. Pekki siin ja seal veel küllaga. Kusjuures praegu vähenevad mõõdud hoopis teistest kohtadest kui varem. Mingid vanad ülikooliaegsed püksid on näiteks täna suured aga pluusid väiksed. Ei tea, kas lapsesaamine vahepeal annab kõhule ja sangadele niipalju tunda või ongi lihtsalt pekk vöökohta läinud ja sinna lösutama jäänud.

Igatahes järgijäänud lisakraamist loodan nüüd järgmise 8 kg kaotusega lahti saada :)

77 kg - ma võidan sind!

 Pätt: Tagasi reel on hea olla! 3 päeva nüüd tubli olnud ja tunnen end suurepäraselt. Olen ka kõigil kolmel päeval end liigutanud: 

1. päev: 4h niitmist (väljas ca 30 kraadi sooja)

2. päev: 2 h korvapalli loopimist ja mõõdukat jooksu

3. päev: 1.5 h rattaga

Ma pole üldiselt presenteerinud oma sööke, aga täna tegin oma vahvast toidust pildi, märksõnad kiirelt ja odavalt (150g sea kaelakarbonaadi, 1 suur porgand, 1 väike sibul, küüslauk, rucola, maitseained, pannile ja valmismisaeg 10 min).
Tähelepanu väärib veel siiski see asjaolu ehk liigutamise punkt nr 3 - ajasin eile üle aastate välja isa velo ja läksin sellega tuuritama, mingi hetk olin eksinud, mingis suvalises kohas, siis hakkas tulema kerge väsimus, lõpuks avastasin end maanteelt, kust teadsin, et koju tagasi ca 6 km, tuul oli vastu, aga sain hakkama, kokku kimasin läbi 17.6 km. Uni oli erakordselt magus. Kuigi olen söönud ja liigutanud korralikult, ei ole kaal sellest hoolimata tohutut langust teinud, aga no mida ma tahan, 3 päeva pole mingi näitaja? Mul on vaja ületada see 77 piir, see on nagu mul oli enne seda 88 piir, võib siis aimata, et järgmine takistus tuleb 66 pealt :P Tegin selle hetkelise takistuse kiuste ka endast pildid ja loodan, et saan siit kiiresti minema.

Ma armastan iseennast :)

Pätt: Sain laupäeva õhtul oma punnis kõhtu vaadates aru, et ma töötan endale ja oma soovidele täiesti vastu, käis jällegi mingi klõps ära ja alustasin range toitumiskavaga eile, lisaks tuleb jälle päevakorda lihastreening. Kuna viimasel ajal on koplimente erakordselt palju, siis olen jäänud nagu "loorberitele puhkama". See ei ole õige ja arvestades seda, et rannaskäigud on ukse ees, siis on viimane aeg end käsile võtta. Jäänud on viimased 15 kilogrammi, see on ilmselt raskeim langetamise osa, aga mitte võimatu ja ma usun meisse, eelkõige iseendasse. Ma juba vaimusilmas kujutan ette kleiti, millega ma teid oma 30-l sünnipäeval üllatan ja uskuge, see ei ole mingi maxikleit. Proovime siis veel teineteist motiveerida ja need ihaldatud soovkaalud kätte saada!

125 km

Kessu: Oh jah, no mida ma oskan kosta. Pärast 20 kg mahasaamise rõõmupidu on asjad hoopis vales suunas liikuma hakanud :( Magusa ja muu hea ja parema snäki järgi on isu meeletu. Nädalavahetusel käisin rattamatkal. Kui arvate, et pärats 125 km sõitmist kaal kukub, siis kõik on risti-vastupidi-värskes õhus ja füüsilise koormuse all hoopis isu kasvab, tee peal sai palju patustatud (loe: soksi söödud), lisaks megarasvased lõunasöögid jne. Mõned kilod on juurde tulnud ja uskumatu kui raske on olla. Praegu on isegi raskem tunne, kui 20 kg raskemana olles. Olen niiiii kurb, aga üritan ennast jälle joonele ajada. Pean oma toitumiskava üles otsima ja näpuga järge ajama hakkama kui muu ei aita. Plussnädalaid on juba mitu tükki se aasta olnud, kuude lõikes võiks ikka kaal iga kuu 1,5-2,5 kg lanegda. Nüüd pean vaatama, et hoopis juurde tulema ei hakkaks. Olen järjekordselt tige, loomulikult enda peale, absoluutselt iseloomu pole, et korralikult oma eesmärgi suunas liikuda :@

Kilo siia-sinna?

Pätt:  Kui eile olin rõõmus, et kaal läks alla 77, siis  täna pidin taaskord pettuma, sest see number ei olnud siiski see, mida ma oleks oodanud. Aga noh, vähemasti juba korra käis alla 77 ära, seega mingi lootus ikka mul säilinud. Tegin eile ka ilusasti trenni, st vehkisin hantlitega ja andsin jalgadele koormust. Mõnus oli. Pärast läksime veel Robertiga õue jalutama (tema sõitis rattaga) ja siis tegin suure möönduse, st lapse suurel palvel ostsin talle jäätise ja ENDALE ka. Sõin isuga, pärast olid süümekad. Mul on puhkuseni jäänud ca 5 nädalat, väga ootan, aga tahaks väga selles kaalus olla, mida olen endale eesmärgiks pannud. No kuidas küll saaks asja (loe: kaalu) jälle stabiilselt alla poole liikuma?

Eesmärgis...

Pätt: Nädalavahetusel sai palju väljas oldud ja lõpuks näitab ka minu kaal jälle miinuseid. Vahepeal hakkas tekkima tunne, et organism ei taha alla 77 minna ja on sõrad kindlalt vastu löönud. Söögiosas olen teinud väikseid muudatusi, näiteks olen viimasel nädalal söönud palju seeni ja teise lõuna vahetanud lahja jogurti vastu. Vaikselt olen ka trenni teinud, sel nädalal lubasin eriti usinalt lihastrenni teha. Peale seda kui Kersti soovitatud combo trenni tegin, olid nädal aega sääremarjad nii haiged, et käia ka ei saanud :) Vapralt edasi. Veits silmailu ka teile K ja M:)

Kessu: Mul samad mured, mis Pätilgi. Leidsin eile hea pildi <---. Peaks soovitatu järgi proovima. Siis läheb kindlalt isu ära :)

Laiskusele sisenemine keelatud!

Pätt: Ma ei mõista, mis minuga lahti on?! Väike stress või lihtsalt kevadväsimus? Igasugused isud on ja vihale ajab, kui ei saa endale nipet-näpet lubada. Aga ma ei hooli ja luban ja kaal on väga pikaks ajaks seisma jäänud ja pigem tõusvas trendis juba... Samas ma tean täpselt, kuhu ma jõudma pean ja et aeg ei anna mulle armu. Minu sünna on ju juba vägem kui 10 kuu pärast... Ma ei anna alla! Stop laiskusele! End aidata saan ma ju aint ise. :)

Kuhu kadusid 2 x 20 kilogrammi?

Kessu: Nii ilus :) , 20 kg läinud-jei! :) Kui veel mõni aeg tagasi tundus miinus 25 kg mission impossible, siis praegu -20-ga tundub, et pole sugugi raske olnud ja miks ma varem ei alustanud. 20 kg kergemana tunnen end juba päris hästi :) Jaanipäevaks tahakas juba 25 kg piiri murda :)
Pätil sai 20 kg piir juba veidi varem ületatud, aga mu rõõm oli täna nii suur, et pidin kohe siia kirjutama :)

 

Aeg jälle trenniga alustada...

Pätt: Olen nüüd väga pikalt olnud keskpärane kaalulangetaja, st natuke nagu teen ja natuke nagu ei tee ka midagi selleks, et alla võtta. Tõsisemalt võtsin end käsile eelmisel nädalal ja pragust seisu vaadates, tundub, et sel nädalal kaob ca 1000 grammi. Pühapäeval alustasin ka taas lihastreeninguga (lõpetasin haiglast taastumise lõpuks ära, kaua võib vabandusi tuua?!) Päris raske oli, aga siiski palju kergem kui jaanuaris treeninguga alustades. Püüan lihaseid treenida ca 3 korda nädalas ja ülejäänud päevadel võimalikult palju väljas liikuda. Iga päev, mil olen olnud ilma trennita, kuidagi kummitavad peas ja tekitavad süümekaid...

Huvitav on see, et mind ei ole siiani liha söömine ära tüüdanud. Arvasin, et tekib makaroni, kartuli jne isu, aga muffigi :) Minu suureks nõrkuseks on jäätis, sellest on küll raske eemale hoida... et ma päris hulluks ei läheks, siis vahel hellitan end selle naudinguga. Kersti on juba normaalkaalus, unistan ise ka kohutavalt sellest. Enesetunne on tegelikult hea ja väljanägemine (riietega) on ka päris cool!

Hüvasti ülekaal!!!

Kessu: Milline suurepärane laupäeva hommik! Lõpuks ometi on käes see päev, mil kehamassiindeksi kalkulaator ütleb,et olen NORMAALKAALus :P...juuhhhhhhuuuuu. Peaaegu 20 kg on maha raputatud, ca 10 kg võiks veel-siis võib vist juba väga rahul olla. Praegu olen lihtsalt rahul :) 4 kuud on veel aega sünnipäevani, selle aja jooksul üht-teist ikka maha raputada jõuab :)

Homme ei tule kunagi...

 

Kessu: Kõrvalolev jutt täitsa tõsi. Eile pidin tubliks hakkama ja mõtlesin jälle, et homsest hakkan ja maiustasin jälle rohkem, sest HOMME hakkan ju korralikuks ja nii iga päev ja just vastupidi õgin rohkem rammusat sisse :@ Grete-Liisi sünnipäev ka selleks korraks läbi ja enam pole mingit vabandust. Mis kõige hullem, mu 30-s sünnipäev tuleb IGA PÄEVAga lähemale ja ei saa siin midagi edasi lükata homsele. Lumi on ka suures osas sulanud ja peaks ratta juba tolmu alt välja ajama. Toas trenni mulle väga teha ei meeldi ja ei olegi ennnast juba väga pikka aega liigutanud. Nüüd õhtused rattasõidud oleks päris mõnusad ja seda saab ka koos lapsega teha :P

Viimased 10 kg vaja veel pingutada ja millal olek parem aeg kui mitte kevad sellega tegelemiseks :)

KILODELE TULD NÜÜD!

 

Tagasi reel!

Pätt: Nädalad on möödunud, kaal isegi tasapidi langeb, aga vahepeal tegin ühe nädala, kus sõin küll mõistlikult aga ei piiranud end igal hetkel. Haiglast välja saades arvas arst, et peaksin spordiga ootama vähemalt  2 nädalat, nüüd on see aeg lõpuks täis saanud ja mu mõtted on taas trenni juures. Isegi väga igatsen tenni, sest praegu tunne nagu lihtsalt raiskan kallist aega enne rannahooaega. Eelmise nädala kaalukaotus oli ainult 400 grammi. Samas märtsi kuu kogu kaalulangusega võib väga rahule jääda -3.2 kg! Loodan, et saan ilusti nüüd järjele nii toitumise kui trenniga. Puhkuseni jäänud vaid 11 nädalat :)

Unistused.

Pätt: Unistan, et näiteks tanklates oleks selline lett või siis vähemasti marketites. Päris mõnusad marjatopsikud, neist oleks päris lust smoothisid teha või siis lihtsalt magustoiduks ära süüa. Tööle võtaks kaasa ja võibolla ka mõni shokolaadisõber (loe: Kessu) läheks siis pigem selle leti ette seisma kui maiustuste juurde. Kindlasti kui selline lett kuskil on, siis paluks mulle teada anda. Ja vaadake neid puuviljasalateid... mmm

söögiisu...

Pätt: Ei ole õnnestunud vahepeal haiglast pääseda, aga vähemasti on mul tulnud inimese tunne sisse. Mul on tekkinud söögiisu, mis tähendab, et olen lõpuks ühtteist sööma hakanud, see pole muidugi just tervislik, aga siiski parem kui end näljas hoida. Enesetunne ütleb seda, et ma ei ole siin 10 nälguripäeva jooksul alla võtnud ja ilmselt ei ole ka väga palju juurde võtnud kui üldse. Selline stabiilne sisetunne. Täna, mu kallis sõber Jüri, toob mulle minu tungival nõudmisel jäätist ja caesari salatit. Saan üle pika aja toitu nautida! Nädalalõpus saan välja ja hea toit muutub jälle osaks mu päevadest :)

Kessu: Siin siis viimase kahe kuu kaalulangetamise tulemused. Pildilt võibolla väga aru ei saa, aga mõõtude tabelit vaadates päris hea tulemus. Mis mind kõige rohkem rõõmustab on see, et ka jalgadelt midagi läheb :) Muidu mul tunne, et vaid kõht ja rinnad kaovad. Järgmise kahe ja poole kuuga (ehk juuni alguseks) võiks veel 7 kg minna ja saaks kaua-oodatud 70 kg kätte :)

 

Tervisega kimpus!

Pätt: Siin ma nüüd olen, haiglas. Ei teagi, paljud meie blogi peale Merilini veel jälgivad, aga ilmselt olete märganud, et ma ei märgi oma kaalu ja ei ole teinud postitusi. Ühesõnaga jäin naistepäeval ühtäkki väga haigeks, 40+ palavik ja meeletud selja- ja peavalud. Võitlesin, mis ma võitlesin, lõpetasin Nakkuskliinikus neeruvaagnapõletiku ja veremürgitusega. Olen tänaseks veetnud haiglas 5 päeva (tundub 15), tasapisi hakkan ennast juba inimesena tundma, kuigi eks terveks saamiseni kulub veel pikalt. Söögid on siin äärmiselt ebameeldivad, kui üldse olen midagi tahtnud, siis mingi väikse magustoidu või saiakase. Täitsa plaaniväline ja kuidagi ei lähe kokku meie toitumiskavaga, aga hetkel tuleb mööndusi teha, et üldse kuskilt mingit energiat saaks. Õnneks olen söönud ka apelsine, pirne ja õunu, mida lasin endale siia tuua. Ilmselt ma jään nüüd mõneks ajaks ka trennist eemale, aga nii kui tervis parem, hakkan vaikselt otsast peale. Ma olen ju võitleja tüüpi inimene, loomulikult sellist "pauku" poleks ma oodanud, aga eks tagasilööke tuleb ette ja peab positiivseks jääma. Heameel on vaadata, kuidas Merilin ja Kersti võidu madistavad, kaalu langeb nagu vihma oavarrest. Meeldetuletuseks paneksin siia Merilini blogi aadressi, et saate ka sinna pilku heita (Maare nt): http://hmdieet.blogspot.com/

Väljakutse!

Kessu: Olen nüüd mõned päevad tubli olnud, korralikult toitunud  ja trenni teinud ning kaal on hakanud õiges suunas liikuma (ehk siis langeb :) ). Magada kahjuks olen aga väga vähe saanud, kuna lapsel kahel ööl juba 4h kõrv valutanud ja oleme üleval olnud. Loodan, et see väga kaalu-langusele mõju ei avalda. Täna aga see-eest on mul päris "pähkel" päev. Juba hommik läks nässu, kuna unustasin eile endale mune keeta (peab ju iga hommik 1,5 muna sööma:) ) ning täna olen terve päev koolitusel, kus päevakavas ka kohvipausid ja lõunasöök. Kohvipausidega saan ehk hakkama ja snäkke ei võta ning loodetavasti on lõunal ka minu menüüle midagi sobivat. Kuid tavapärast 5 toidukorda mul täna täis ei tule. Ma loodan, et mu keha asjadest valesti aru saama ei hakka ja homme on jälle mõni gramm vähem üleliigset kaalu :) Saan end korralikult proovile panna ja sellest kuidas mul läks, kirjutan järgmisel korral.

On aeg end käsile võtta, päriselt ka !!!

Kessu: Minu viimasest postitusest on möödas peaaegu nädal. Pole kirjutanud, kuna tuju jälle kehv ja seda sellepärast, et ma nii nõrk olen. Vahel tunne, et iga väiksem ahvatlus, mis teele satub, sellest ka kohe kinni haaran. Olin kuu alguses ka kergem kui täna ja tunne, et viimased 10 päeva jälle raisku läinud. Selle ajaga oleksin võinud juba mitusada grammi kergem olla. Täna, üle pika aja jälle, kaalusin oma portsjonid ära, et vaadata palju ma siis tegelikult söön. Endalegi üllatuseks oli lihakogus taldrikul väiksem kui peaks. Homsed portsud kaalusin ka ära ja panin ilusasti karpi valmis, et midagi ei saaks viltu minna. Üritan siis seekord nii, et väga suuri eesmärke endale ei võta ja esialgu katsun võimalikult täpselt oma toitumist jälgida. Sünnipäevasid on küll kevadeti väga palju, aga nendel puhkudel ei pea ju salatit ja torti sööma :) Ja trenni pole ma kahjuks siiani armastama hakanud-ootan endiselt, millal rattaga ja rullikatega sõitma saab hakata. Aga eks kõige olulisem olegi toitumist jälgida ja trenn on lisaboonus :)

17.-ndal saab kaks kuud täis saate "Sa ei ole üksi" kaalulangejate algatusest ja ma panin endale eesmärgiks kahe kuuga alla võtta 8 kg. See on ilmselgelt üle paisutatud eesmärk. Tänaseks on langenud 4,9 kg. Nädala lõpuks tuleb ehk 5 kg ikka täis ja kokkuvõttes ju päris hea tulemus. See aasta ongi mu keskmine kaalulangus kuus olnud -2,7 kg. Samas tempos võiks ju suveni jätkata :)

Hoolimata sellest, et kaalukõver aeg-ajalt täitsa vales suunas liigub, ei ole ma veel alla andnud. Kaalunumber 69 tuleb ikka kinni püüda :)



Mina teen ära!

Pätt: Asju tuleb tõsiselt võtta ja lõpule viia. Ilmselt pole ma kunagi nii väga soovinud end vormi ajada kui praegu. Oleme ju kõik tahtnud alla võtta ja mõelnud kuidas seda teha, aga peas pole nagu ära klikkinud, et teengi ära. Ilmselt olen elu jooksul olnud peaaegu kõigil astmetel, aga sellel, kus olen pregu, olen esimest korda.  I will do it. For real!

Olen poolel teel...

Pätt: Oleme saavutanud Kerstiga väga laheda eesmärgi st  miinus 17% oma kehakaalust 1 aastaga. Tagantjärele tundub, et see teekond ei olnud isegi väga raske, mõnus kulgemine ja eesmärgi poole liikumine. Tuli ette ka käega löömist ja isudele järele andmist aga see kõik oli õnneks ajutine. Võin julgelt öelda, et pool maad on käidud ja ma väga loodan ja üritan saavutada 30-ks sünnipäevaks oma soovkaalu. Kõik see on tulnud tervislikumate valikute ja viimasel ajal ka enese liigutamisega. Õnneks tuleb kohe-kohe kevad, siis saab veel rohkem väljas liikuda, mis omakorda tähendab seda, et on vähem aega toas "söömise ja näksimise" peale mõelda. Väga kiidan Kerstit ja Merilini, kes on minuga sammu pidanud ja väga tublisti motiveerinud! Oleme lahe meeskond! Tänan!