Mida mul enam öelda?

Pätt: Kuhu ma siis oma halaga olen jäänud? Ahjaa- ma olen pool aastat täielikult uimanud ja arvanud, et midagi muutub ja kaal hakkab jälle langema, et see on kõigest ajutine! Naiivne, loll - mõlemat? Võtsin siis end kokku ja kirjutasin eile M.K-le ja rääkisin talle, et kaal ei lange, et kuidas ma söön, tihti ma söön, palju trenni teen jne. Tagasiside tuli väga kiiresti- ma söön üle! Pean oma liha ja munakoguseid vähendama, õli praadimiseks mitte kasutama või siis väga minimaalselt. Kindalsti ära tarbima töötlemata õli (külmpress)- kas siis salatile/pudrule lisades või siis kasvõi hommikuti lusikaga, kui muidu meeles ei ole. Samuti soovitas hoopiski proovida 100% kreekapähkli õli- kui puhtalt võtmiseks peaks minema. Mõned väiksed muudatused soovitas veel teha, seega olen jälle uuel lainel ja üritan endast nüüd kõik anda. Ma tean, et olen seda palju kordi lubanud, aga selle kõige juures, ei ole ma kordagi alla andnud ja mu suureks unistuseks on ikkagi saada oma soovkaalu. Samuti võiks mul nüüd veidi lihtsam olla ka sellepärast, et Marek hakkas ka MBT toitumis ja treeninkavade järgi elama. Seega kodune toidulaud meil suhteliselt kattub, teineteise toetav õlg on alati olemas ja eriti meeldib mulle temaga koos trenni teha! Muidugi suured tänud ka teistele, kes mulle kaasa elavad. Ma soovin väga, et ma iseendas ei pettuks - siis ei pettu ka teised. Jõudu!