Jane: 
Tere, paksukesed!
Alustame nüüd oma vahvat teed uuesti. Mina tunnen  end energiat ja pealehakkamist täis. Teiega koos on see teekond kindlasti kergem ja maruvahva!
Hetkel kaal 86,6 ja pikkust ikka sama vähe 159cm.  Pildil mina täies hiilguses :)
Tuld pekkidele!!!

Siin ma jälle olen

Pätt: Nädalaga kaotada 3 kilo? Palju? Vähe? Mina olen igatahes oma avanädala tulemusega väga rahul. Tegelikult on kaalulangetamine lihtne. On vaja ainult otsust ja mitte teiste survet .. vaid tõelist sisemist tunnet (tundmist) ja tahet ning lõplikku otsust siiski, et teen ära, maksku, mis maksab. Nii on. Õnneks on meil kessuga see sama tunne jälle koos peal ja üheskoos teeme taaskord selle ära.
Aga mis tunne see siis on? Kui sööd tavapärasest jälle poole vähem, ei näksi... ei libista kommi suhu... Reaalselt see ongi näljatunne :) samas on see selline mõnus näljatunne... vanast kogemusest on teada, et organism harjub uue reziimiga ca 2-3 nädalat ja hetkel on raske. Isegi juberaske.
Otsisin ka köögikaalu välja, paar korda on juba vaja läinud, aga juuksekarva lõhki ei aja... samas jälgin väga, mis ja kui palju suhu panen. Lisaks kaalulangetusele, võtsin vastu väljakutse iganädalaselt menüü paika panna ja sellega säästa 20% tavalisest toidueelarvest. Kõigest sellest aga tulevikus.
Ahjaa, ma vanasti ei joonud ju teed...aga nüüd on mu kõige parem sõber  tee... roheline, must, valge, punane, aurav, toasoe, külm, leige...

Rasked nädalavahetused

Kessu: Täna on siis meie uue teekonna 5.-s päev. Ühtlasi on laupäev. Kes on kunagi meie blogi lugenud, siis teavad, et nädalavahetused on alati ühed suured komistuskivid. Esimesed neli päeva on mul väga hästi läinud. Söön 4x päevas, vahepeal ka mõned vahepalad. Ühtegi kava 100% ei jälgi, aga üritan siin mingit Signessa ja Mareki kava mixi teha :) . Reedel pidin päeval tln-s käima ja kuna kodus süüa ei saanud õigel ajal, siis võtsin karbiga kaasa jogurti-banaani-kaneeli maiuse ja sõin vahepeal autos kähku ära :). Aga siis täna. Olime taas linnas ja kui lõpuks poes kolamine läbi sai, siis oli nälg ka kohal ja haarasime kiiresti bensukast süüa. Võtsin küll kebabi (ise olin rahul, et mitte burger :)) aga muidugi võtsin kõige suurema. Pärast kui söödud oli, siis muidugi mõtlesin, et tavalisest oleks ju piisanud. Aga eks nii olegi, et näljaga sööd ja pärast kahetsed.

Kui see 1 kebab välja arvata, siis muidu olen tubli olnud ja peaks ütlema, et veel ei ole raske (va mõningased peavalud) ega tunne nälga, aga mul on MEEEEEELETU magusa isu. Ma ei suuda šokolaadita elada.!!! Kodus on meil mõned kommid. Olen paar korda isegi seisnud ja vaadanud neid :), kuid suhu õnneks pole ükski veel rännanud.

Peab tunnistama, et pärast pikka pausi, on täitsa tore jälle siia kirjutada ja igapäevaselt meie ühist kaalutabelit täita .

Oleme tagasi :)

Kessu: Head uut  ja teguderohket aastat!!!
Oleme ca paar aastat eemal olnud, kuid nüüd oleme tagasi täis indu ja teotahet :)
Kuidas meil siis vahepeal läinud on? Kindlasti oleme ilusamad, targemad, veidi kurvikamad:) ja mõlemad väikese armsa poja emad. Eks nii rasedus kui ka niisama "käest laskmine" on voldikesi meie kehale riputanud nagu ehteid kuusele ning nagu tuhanded teised alustavad 1.-st jaanuarist kaaluga maadlemist, nii on meilgi vaim tugev ja oleme valmis uuesti liikuma sinna, kus vahepeal juba olime. Kui eelmine kord suutsime üle 25 kg maha raputada, siis usun, et seekord need 10-15 kg on selline mõnus pähkel, mida sel aastal pureda :) Lisaks sellele, et seekord on eesmärk palju lähemal, on meil eelmisest korrast kaasa võtta ka hunnik kogemusi. Teame, mis toimib, mis mitte, kus on meie komistuskivid, et neist mööda käia jne.

Hakkame siis aga vaikselt liikuma, KILODELE TULD ja rannahooajaks vormi!!



Ülekaaluline, endiselt!

Pätt: Lubadused ei ole kahjuks tulemusi andnud, olen endiselt ülekaaluline ja see on väga kurb. Pole palju jäänud minna, aga pigem tammun viimased 2 kuud paigal ja seda õigest jõnksu normaalkaalu poole pole tulnud. Hea või positiivne selle asja juures on vähemasti see, et ei ole ka juurde võtnud, kuigi see ei lohuta. Stressitase on viimasel ajal veidi kõrgem ja see annab kohe söömisharjumusute kohapealt tunda. Reisini jäänud 19 päeva, ei oskagi ennustada, palju ma suudan seda eesmärki saavutada aga ma igapäev mõtlen sellele ja üritan nüüd tubli olla. Aga midagi lubama ei hakka,  vaatame, mis kevad toob, loodan et positiivseid uudiseid. Jane ja Kessu, ärge teie ka alla andke, olemegi sellised pika vinnaga kaalulangetajad, aga lõppude lõpuks oleme me kõik ju ka midagi alla võtnud (kolme peale kokku terve noore naise kaal ju maha raputatud) ja ilmselt tuleks vähem selle kaaluteema pärast stressata. Sabad rõngasse ja päikselisele kevadele vastu!

VIIE nädala väljakutse, start 16.02.2015

Pätt: Reedel sai otsustatud, et läheme peredega jälle El Gounasse puhkama, selle ajani on jäänud täpselt 5 nd ja mõtlesin, et annan endast parima, et veidike nüüd alla võtta ja enesetunnet(hinnangut) parandada. Kuna seal kipub kaal pigem veitsa juurde tulema, siis oleks õige suurem töö enne ära teha. Viimased 2 nädalat on olnud tööl väga närvilised, tervis on olnud kehvemapoolne ja olen libastunud mitmeid kümneid kordi ja sellega seonduvalt kaal juures ja enesetunne täiega nullis- hane tunne konkreetselt.

Edasistest sammudest: Reedest alustasin juba kükkide tegemisega, esimesed 2 korda olen teinud ilma hantliteta (jalad on täiega haiged, trepist alla lähen ikka valutades), eile jätsin vahele, et lihased taastuks ja tänasest võtan kasutusele ka hantlid. Teiseks, võtan söögi tööle kaasa, et ei libastuks toiduga. Kolmandaks panen tööpäeva alguses 1 liitrise pudeli vett täis, et saaks oma veenormi päeva jooksul täidetud (parim tulemus, kui käin ka pealelõuant seda pudelikest täitmas). Neljadaks, üritan vähem vinguda, viriseda ja vabandusi otsida. Vaatsin just tabelist, et eelmisel aastal samal ajal, kui reisil käisime, kaalusin ca 75 kg - seekord kindlasti lähen väiksemana, aga kui väiksena? Lööte kampa ja oleme järgmised 5 nädalat korralikud, vähemalt anname parima?!!

Janx: Elu nagu Superstaaril? Võib kõlada naljakalt, aga ma kohati tunnen end nii seoses kaalulangetamisega. Olles endalt maha visanud ligi 30 kilo, siis olen ma jätkuvalt paks, aga ma näen juba tunduvalt parem välja. Tundub, et muutust on näha, eriti nendele inimestele, kes mind igapäevaselt ei näe. Ärge saage must valesti aru, komplimente saada on muidugi hea, aga mulle käib pinda pigem asja teine pool. Nimelt, inimesed, kes on aru juba saanud, et ma kaalu langetamisega tegelen jne, on mind võtnud nn ründe alla, ehk pea iga nädal küsitakse, nooooh, kuidas läheb ka kaaluga, palju  nüüd alla oled võtnud, kas tegeled ikka sama ilusti nagu eelmine kuu, kas sa alla ei  ole andnud, aga mis sa üldse sööd jne jne jne? Ma saan aru, et ma olen nüüd uus ja huvitav :D, aga mul ei ole tõesti iga nädala puusalt panna, et oh mis kaal, no näed, jälle 5 kilo läks, ei saand ise arugi! Kaalu langetamine on raske töö, rist ja viletsus ma ütlen ausalt ja ei lähe sugugi sellises tempos nagu  ma tahaks!!! Eriti kehvad päevad on sellised nagu täna, kus ma olen super tubli olnud, isegi õhtuse puuvilja suutsin kööki jätta, öösel nägin unes pulgajäätiseid ja hommikul tõustes on kaalul 300 grammi  juures!!! WTF Ja vot sellistel päevadel ma tahaks nutta ja karjuda ja alati leiab keegi mu juurde tee küsimusega palju sa maha oled nüüd võtnud. Murphy ei muud! Laske paksul rahus elada! :D