Unistused.

Pätt: Unistan, et näiteks tanklates oleks selline lett või siis vähemasti marketites. Päris mõnusad marjatopsikud, neist oleks päris lust smoothisid teha või siis lihtsalt magustoiduks ära süüa. Tööle võtaks kaasa ja võibolla ka mõni shokolaadisõber (loe: Kessu) läheks siis pigem selle leti ette seisma kui maiustuste juurde. Kindlasti kui selline lett kuskil on, siis paluks mulle teada anda. Ja vaadake neid puuviljasalateid... mmm

söögiisu...

Pätt: Ei ole õnnestunud vahepeal haiglast pääseda, aga vähemasti on mul tulnud inimese tunne sisse. Mul on tekkinud söögiisu, mis tähendab, et olen lõpuks ühtteist sööma hakanud, see pole muidugi just tervislik, aga siiski parem kui end näljas hoida. Enesetunne ütleb seda, et ma ei ole siin 10 nälguripäeva jooksul alla võtnud ja ilmselt ei ole ka väga palju juurde võtnud kui üldse. Selline stabiilne sisetunne. Täna, mu kallis sõber Jüri, toob mulle minu tungival nõudmisel jäätist ja caesari salatit. Saan üle pika aja toitu nautida! Nädalalõpus saan välja ja hea toit muutub jälle osaks mu päevadest :)

Kessu: Siin siis viimase kahe kuu kaalulangetamise tulemused. Pildilt võibolla väga aru ei saa, aga mõõtude tabelit vaadates päris hea tulemus. Mis mind kõige rohkem rõõmustab on see, et ka jalgadelt midagi läheb :) Muidu mul tunne, et vaid kõht ja rinnad kaovad. Järgmise kahe ja poole kuuga (ehk juuni alguseks) võiks veel 7 kg minna ja saaks kaua-oodatud 70 kg kätte :)

 

Tervisega kimpus!

Pätt: Siin ma nüüd olen, haiglas. Ei teagi, paljud meie blogi peale Merilini veel jälgivad, aga ilmselt olete märganud, et ma ei märgi oma kaalu ja ei ole teinud postitusi. Ühesõnaga jäin naistepäeval ühtäkki väga haigeks, 40+ palavik ja meeletud selja- ja peavalud. Võitlesin, mis ma võitlesin, lõpetasin Nakkuskliinikus neeruvaagnapõletiku ja veremürgitusega. Olen tänaseks veetnud haiglas 5 päeva (tundub 15), tasapisi hakkan ennast juba inimesena tundma, kuigi eks terveks saamiseni kulub veel pikalt. Söögid on siin äärmiselt ebameeldivad, kui üldse olen midagi tahtnud, siis mingi väikse magustoidu või saiakase. Täitsa plaaniväline ja kuidagi ei lähe kokku meie toitumiskavaga, aga hetkel tuleb mööndusi teha, et üldse kuskilt mingit energiat saaks. Õnneks olen söönud ka apelsine, pirne ja õunu, mida lasin endale siia tuua. Ilmselt ma jään nüüd mõneks ajaks ka trennist eemale, aga nii kui tervis parem, hakkan vaikselt otsast peale. Ma olen ju võitleja tüüpi inimene, loomulikult sellist "pauku" poleks ma oodanud, aga eks tagasilööke tuleb ette ja peab positiivseks jääma. Heameel on vaadata, kuidas Merilin ja Kersti võidu madistavad, kaalu langeb nagu vihma oavarrest. Meeldetuletuseks paneksin siia Merilini blogi aadressi, et saate ka sinna pilku heita (Maare nt): http://hmdieet.blogspot.com/

Väljakutse!

Kessu: Olen nüüd mõned päevad tubli olnud, korralikult toitunud  ja trenni teinud ning kaal on hakanud õiges suunas liikuma (ehk siis langeb :) ). Magada kahjuks olen aga väga vähe saanud, kuna lapsel kahel ööl juba 4h kõrv valutanud ja oleme üleval olnud. Loodan, et see väga kaalu-langusele mõju ei avalda. Täna aga see-eest on mul päris "pähkel" päev. Juba hommik läks nässu, kuna unustasin eile endale mune keeta (peab ju iga hommik 1,5 muna sööma:) ) ning täna olen terve päev koolitusel, kus päevakavas ka kohvipausid ja lõunasöök. Kohvipausidega saan ehk hakkama ja snäkke ei võta ning loodetavasti on lõunal ka minu menüüle midagi sobivat. Kuid tavapärast 5 toidukorda mul täna täis ei tule. Ma loodan, et mu keha asjadest valesti aru saama ei hakka ja homme on jälle mõni gramm vähem üleliigset kaalu :) Saan end korralikult proovile panna ja sellest kuidas mul läks, kirjutan järgmisel korral.

On aeg end käsile võtta, päriselt ka !!!

Kessu: Minu viimasest postitusest on möödas peaaegu nädal. Pole kirjutanud, kuna tuju jälle kehv ja seda sellepärast, et ma nii nõrk olen. Vahel tunne, et iga väiksem ahvatlus, mis teele satub, sellest ka kohe kinni haaran. Olin kuu alguses ka kergem kui täna ja tunne, et viimased 10 päeva jälle raisku läinud. Selle ajaga oleksin võinud juba mitusada grammi kergem olla. Täna, üle pika aja jälle, kaalusin oma portsjonid ära, et vaadata palju ma siis tegelikult söön. Endalegi üllatuseks oli lihakogus taldrikul väiksem kui peaks. Homsed portsud kaalusin ka ära ja panin ilusasti karpi valmis, et midagi ei saaks viltu minna. Üritan siis seekord nii, et väga suuri eesmärke endale ei võta ja esialgu katsun võimalikult täpselt oma toitumist jälgida. Sünnipäevasid on küll kevadeti väga palju, aga nendel puhkudel ei pea ju salatit ja torti sööma :) Ja trenni pole ma kahjuks siiani armastama hakanud-ootan endiselt, millal rattaga ja rullikatega sõitma saab hakata. Aga eks kõige olulisem olegi toitumist jälgida ja trenn on lisaboonus :)

17.-ndal saab kaks kuud täis saate "Sa ei ole üksi" kaalulangejate algatusest ja ma panin endale eesmärgiks kahe kuuga alla võtta 8 kg. See on ilmselgelt üle paisutatud eesmärk. Tänaseks on langenud 4,9 kg. Nädala lõpuks tuleb ehk 5 kg ikka täis ja kokkuvõttes ju päris hea tulemus. See aasta ongi mu keskmine kaalulangus kuus olnud -2,7 kg. Samas tempos võiks ju suveni jätkata :)

Hoolimata sellest, et kaalukõver aeg-ajalt täitsa vales suunas liigub, ei ole ma veel alla andnud. Kaalunumber 69 tuleb ikka kinni püüda :)



Mina teen ära!

Pätt: Asju tuleb tõsiselt võtta ja lõpule viia. Ilmselt pole ma kunagi nii väga soovinud end vormi ajada kui praegu. Oleme ju kõik tahtnud alla võtta ja mõelnud kuidas seda teha, aga peas pole nagu ära klikkinud, et teengi ära. Ilmselt olen elu jooksul olnud peaaegu kõigil astmetel, aga sellel, kus olen pregu, olen esimest korda.  I will do it. For real!

Olen poolel teel...

Pätt: Oleme saavutanud Kerstiga väga laheda eesmärgi st  miinus 17% oma kehakaalust 1 aastaga. Tagantjärele tundub, et see teekond ei olnud isegi väga raske, mõnus kulgemine ja eesmärgi poole liikumine. Tuli ette ka käega löömist ja isudele järele andmist aga see kõik oli õnneks ajutine. Võin julgelt öelda, et pool maad on käidud ja ma väga loodan ja üritan saavutada 30-ks sünnipäevaks oma soovkaalu. Kõik see on tulnud tervislikumate valikute ja viimasel ajal ka enese liigutamisega. Õnneks tuleb kohe-kohe kevad, siis saab veel rohkem väljas liikuda, mis omakorda tähendab seda, et on vähem aega toas "söömise ja näksimise" peale mõelda. Väga kiidan Kerstit ja Merilini, kes on minuga sammu pidanud ja väga tublisti motiveerinud! Oleme lahe meeskond! Tänan!

Loll loodab ikka, eksole :)



Kessu: Suur nädalavahetuse pidude trall läbi ja võib öelda, et lõppes õnnelikult :) Ühel sünnipäeval küll sõin 2 tükki võileivatorti, tavalist torti, singirulle, shampat jne jne ,kuid kaal õnneks väga ei tõusnud. Orki läksin hoopis pühapäeval ,kui mind tabas meeletu magusaisu. Läksin õhtul lihtsalt poodi, ostsin endale jäätist, kommi, šokolaadi, siidrit, kohupiima-maasika saiakesi ja enamuse asjadest sõin üksi ära nii, et lausa vaev oli olla pärast. Kaal oli ka muidugi esmaspäeval kõrgem, kuid tänaseks tagasi joonel ja plaan ikka jälle neljapäevaks mõnesajast grammist veel lahti saada, et nädala kaalulangus ilus number oleks :) Aga jah, tahaks juba nii väga Päikest ja kevadet. Energia täiesti otsas. Ning mis kõige tähtsam, kevadel langeb kaal ka kuidagi kergemini :) Loll loodab ikka, eksole :) :)

Uus motivatsioon?

Pätt: No milleks see lumi jälle maha tuli, milleks seda külma ja tuisku vaja on? Ma olin mõtetega juba kevades, aga see selleks...

Olen taas reele saanud st. mõistan täielikult, milleks mulle trenni vaja on :) Eile vehkisin juba mõnuga ja vaikselt hakkan juba enda "muskleid tunnetama" - naljakas nii öelda, aga tõepoolest on näha ja tunda juba kuidas lihased töötavad ja, et tõepoolest sellest madistamisest on kasu (samuti energialaks!) Nagu ma olen juba veksleid varem välja peksnud, siis käin tõepoolest vähemalt kord nädalas ujulas, soetasin endale isegi ujumisprillid ja ujun juba harrastusujujate või tervisesportlaste radadel, mitte seal, kus enamus inimesed aegluubis uimerdavad või niisama plätserdavad. Hoian pulssi ja naudin vett. Eelmisel korral (pühapäeval) pidin muidugi paar korda ära uppuma, sest pole harjunud õigesti hingama ja pead vee alla panema, aga eks siis igakorraga paremaks. Samuti vigastasin ma eelmisel korral oma jalga, kui ujusin nendest radade piirajatet üle, tõmbasin lausa vere välja, aga trenni tegin lõpuni. Eile kukkusin täpselt sama jala peale, kui Robertiga võidujuuksu Madara tn harrastasime, aga pole hullu! Täna on uus võimalus õppida ja haigest jalast hoolimata vean end raudpolt kohale (ja nüüd suudan ka nende eraldajate alt läbi ujuda)!

NB: Kätekõverdusi teen hommikuti ikka 10, võibolla suudaks juba 11-13 ka teha, aga oluliselt paremaks pole selles osas vorm läinud. Eile proovisin ka silda teha, ei olnud eriti hea tunne :)

Slow progress is better than no progress!

Pätt: Kaal on taas langema hakanud, jälginud olen peamiselt toitumiskava, viimasel nädalal on trenniga olnud suhteliselt nirud lood- kõigest mõnel korral olen end liigutanud. Selline väsimus ja üldine uimasus sees. Täna siis lõpuks tundsin end paremini ja tegin lihastrenni ja õhtul püüan end veel ujulasse vedada.Tegelikult just trenn ongi see, mis mulle energiat ja jõudu annab, seega tuleb pingutada. Kersti annab siin viimasel nädalal ju tohutult motivatsiooni, langetab kaalu nagu mühiseb. Ei tea, kust temal see power nüüd tulnud on?