Jaanipäevaks kõrgeks kasvab...

Kessu: Jaanipäeva pidustused on selleks korraks peetud (õnneks) ja kaal on ka "korraliku" tõusu teinud (nuuks-nuuks). Palju on ka igasuguseid sünnipäevasid olnud ja ma pole millegagi end tagasi hoidnud. Ning nagu näha, graafikust olen ka kahjuks väga palju maha jäänud, kuid sünnipäevani on veel 2 kuud aega ja selleks ajaks on suur soov ikkagi kaalul 6-ga algavat numbrit näha. Tänasest algas mul veel puhkus ja kogu kaalulangetamine saab üks paras väljakutse olema. Kuid kõige olulisem on ikkagi see, et midagi juurde enam ei tuleks. Nädala lõpus saab taas kuu kokkuvõtte teha ja loodetavasti jõuan selleks ajaks natukene oma libastumisi siluda. :)

Rannahooaeg on alanud ilusate numbritega

Pätt: Viimased nädalad on meie tiimil tulemuslikud olnud st. eelmisel nädalal kadus mul 600 grammi ja viimase 4 nädalaga on kokku kadunud 2,7 kg. Kersti on viimase 4 nädalaga võtnud alla 2 kg ja Tiiu on teinud ilusa alguse - 26 päevaga on kadunud imelised 4.4 kg. Muidugi tasub rõõmu tunda, aga tegelikult ei ole asi sugugi nii roosiline. Kaal langeb, aga samas keha ei ole kunagi puhtalt toitumisega ilus - trenni teeme ülivähe. Seda viga olen juba mitu korda lubanud parandada, aga peale haiglas olemist ei olegi enam endisesse trennirütmi saanud.  Jalutuskäigud ja rattasõit on muidugi head, aga see ei anna kunagi sellised tulemusi nagu ma tahaks/ootaks ja loodaks. Seega tuleb taas kavad välja otsida, v-o ühtteist enda jaoks kohandada (meeldivamaks muuta vms) ja end kokku võtta.

Paigalseis on tagasiminek

Pätt: No ei ole võimalik, astud kaalule ja jälle sama kaal! See ajab nii tigedaks. Eriti närvi ajab see, et Kerstil samal ajal läheb kaal nagu lepase reega aina alla poole. Tubli tüdruk! Kas peaks söögikoguseid vähendama või siis püüdma 100%-lt kavast kinni pidada, täpipealt nii nagu peab??! Ei teagi... ma vahel ikka asendan ühtteist ja teen nii, et pinda ei hakkas mu menüü käima, aga tundub, et kaal hoopis seisab ja seda ma ei taha!