Kaalutabel

Monday, September 29, 2014

Nonii...

Kersti: Kui Pätt ja Jane siin tublisti toimetavad, siis mina olen sama laisk edasi nagu terve viimase aasta olen olnud või isegi hullem (sest kaal ju muudkui tõuseb) ja endiselt endas väga pettunud. Rääkides viimase aja tegemistest, siis võtsime välja Erik Orgu väljakutse vähemalt 3x nädalas min. 30 minutit trenni teha. Meil oli veel diil, et kes ebaõnnestub, see paneb blogisse endast pesus pildi :)
Motivatsioon oli laes ja kõik algas väga kenasti. Kes tahab enda pekke siin kõigile näidata. Nii saigi siis esimesel nädalal 3x30 min trenni tehtud, teisel nädalal 4x35 min ja siis tulid mulle vanemad külla ja kõik hakkas metsa kiskuma. Tegime emaga remonti, päevad lõppesid 21-22 vahel ja siis ei tulnud trennist enam midagi välja. Lisaks tuli peale seda mu sünnipäev. Ka see nädal ei olnud mingit trenni. Septembri alguses sain korra jälle järje peale, aga siis hakkas puhkus lähenema, tööd oli ülepeakaela, närvid läbi ja lasin jälle kõik käest. Kokkuvõttes, kaotasin selle kihlveo ja kaalu ei kaotanud grammigi kuigi ootused olid risti-vastupidised. Et oma sõna pidada, siis siin ka minust poolpaljas pilt, kust on väga selgesti näha, kui palju on seda pekki peal, millest vaja lahti saada ja keha trimmi ajada. Ja nüüd oli mul kaks nädalat puhkust ja no millal enne puhkuse ajal keegi alla võtnud on-vähemalt mina mitte nende kaalulangetus aastate jooksul. Puhkus iseenesest oli mõnus. Puhkasin nädalakese perega Bulgaarias, sai puhatud, ujutud, ringi käidud ja SÖÖDUD. Tänasest olen tööl tagasi, aga juba toitumine täna paigast olnud. See nädal üritan nüüd toitumist tasapisi taas paika ajada ja järgmisest nädalast ka trenni tegema hakata. Usun, et mul on senikaua veel lootust, kuni ma vähemalt üritan jälle uuesti ja uuesti. Kui enam ei üritaks ka, siis oleksin varsti 100 kg.
Aga mis mind veel närvi ajab, et kui kogu selle tee oleme Liisaga samas tempos kaalu langetanud, siis nüüd hakkan mina juba ca 4 kg-ga maha jääma. Vot täpselt nii loll ja laisk ma olengi. Vaatan, et Janelgi juba -25 kg käes, Super! Jätka samas vaimus ja pliis pliis, torkige mind ka ikka takka, et ma oma unistused ellu viiks.
Infoks veel niipalju, et olen selle aastaga 7 kg suutnud end uuesti raskemaks süüa.
S E I T S E   KG!!! Jube!!!! Seda maha saada on kordades raskem , kui juurde süüa oli :(

Thursday, September 18, 2014

Sa suudad!

Pätt: Septembris on maha läinud 1.5 kg (2/3 ajaga) - ei ole just parim tulemus, aga siiski asi edeneb. Kuu lõpuni on jäänud  ca 10 päeva  ja ma olen nüüd vist küll liiga ambitsioonikas, aga arvan, et võiksin septembri kuuga teha tulemuse -3 kg. Kuidas see siis saavutada?
1) olen planeerinud 10 päeva sisse 2 x ujumist, 2 x jalratast ja 3 x Sansone Walki (st minimaalselt 7 päeva liikumist).
2) Joon päevas korralikult 2-3 liitrit vett.
3) Hoidun alkoholist.
4) 90-100% ulatuses järgin M.K. menüüd
5) olen selle kõige juures väga positiivne!
 Kes usub, et 10 päevaga teen sama tulemuse mis 20 päevaga? Edu meile kõigile!

Wednesday, September 10, 2014

Pätt: Augusti lõpust käis mingi nõks ära, isegi veitsa varem natuke, et tuleb end taaskord käsile võtta (suvega lisandus ca 4 kg!!!).
See tundub nii kulunud jutt, lausa igasügisene lubadus, aga olen otustanud sel sügisel veel maksimaalselt üritada ja kui nüüd ka ei õnnestu, siis tuleb leppida, et jään kuskile sellisele kaalule pidama, mis hetkel on ja üritan pigem mitte juurde võtta (ses suhtes nagu leppimine ja rahu saavutamine iseendaga).
Siiski- siiski, hetkel on aega näidata endale ja ka teistele (sõpradele ja perele), et olen võimeline oma lubadustest kinni pidama ja endaga eesmärgi nimel tööd tegema. Minu ootus oleks saada ikka sinna 65 kanti, mis tähendab veel ca 10 - 12 kg maha võtmist. Nagu viimane aasta on näidanud, siis selle viimase 10 kg alla saamine on kümneid kordi keerulisem, kui esimesed 10 -20 - 25 kg. Aga selleks, et end mitte liigselt stressata, keskendume nüüd tänasesse päeva.
11.08 sõlmisin Janxi ja Kessuga nö kokkuleppe, et osalen 30 päeva liigutamise väljakutses (minimaalselt 30 min liigutamist,  minimaalselt 3 korda nädalas). Kokkuvõtvalt võib öelda, et see osutus väga edukaks tegemiseks, kokku selle aja jooksul olen end liigutanud 17 korda (ühel nädalal jäi see tegelikult 2 korra peale, kui loomaaias ja seenel käimist mitte arvestada) - ikkagi päris hea tulemus ja olen enda üle uhke. Peamiselt käisin rattaga sõitmas, aga tegin ka kodust Sansone 2- ja  3- miili kõni ning augusti lõpus ka ujumist. See väljakutse aitas mul taas trenni rajale tagasi saada, õpetas sellist üldist trenniharjumust ja eks mul oli hirm ka, et ei saa jälle hakkama (tänud teile kaasvõitlejad utsitamast). Ei saa unustada ka seda, kui palju paremaks on läinud enesetunne.
Toitumisega on olnud veitsa keerulisem, kuidagi sain joonele, aga siis augusti lõpus, Kessu sünnipäeval, lasin end totaalselt lõdvaks ja suutsin kõik taaskord nässu keerata. See tundub imelik, et kuidas üks pidu või kohtumine saab midagi nii totaalselt segamini paisata, aga reaalsus on see, et ühele suuremale eksimusele järgneb järgmine väike amps ja siis võib juba vabalt omale sisendada, et ahh nagunii on kõik metsas, mis see üks päev enam muudab... Nüüd olen hakanud sellise suhtumisega kõvasti tööd tegema ja kui tõesti endale midagi luban, siis väheke ja ei tõmba tervele päevale nö kriipsu peale (üldiselt luban rohkem ainult trennipäevadel) ja see töötab, vähemalt siiani.
Kuna rattaga sõitmist jääb nüüd sügisel ilmselt aina vähemaks, tuleb leida omale muid mooduseid, et kehale koormust anda. Väga hea võimalus on selleks Sansone kõndimised, kuna neid on erinevaid (kahest kuni viie miilini, lisaks hantlid vms), siis saab vastavalt oma tunnetusele paremat koormust leida. Lisaks kavatsen hakata käima ujumas ja ka Jilliani treeningvideoga alustada. Kõige nürim on mu jaoks Kalmuse treeningakava, aga olen selle juba välja otsinud ja üritan sellega taaskord sõbraks saada, sest see kava on tõesti selline, mis keha silmnähtavalt trimmima hakkab. Loodan, et nende kombodega suudan püsida rajal ja loomulikult hoian väga ranget joont ka toitumises (alkoholi tarbimist püüan viia miinimumini).
Ma usun hetkel, et saan selle kõigega hakkama, olen arvestanud ka teatavate tagasilöökidega ja püüan anda endast maksimaalselt palju, et oma lubadustest kinni pidada ja see normaalne kaal mind ka kevade tulekul rõõmsutaks.
Lisan pildi ka, mis on tehtud eile 09.09.2014, kui tegin Sansome 3 mile power walki ja millega avasin oma tubased trennid (pilt näitab selgelt, kui palju tööd on veel ees ja ka seda, kui palju tööd on juba tehtud). Tänan veel Marekit ja Karl-Robertit, kes tõsiselt aitavad mul trennideks aega leida ja loovad kõik võimalused see ka ära teha, et emme saaks oma eesmärgid saavutatud.
Teile, mu sõbrad,  soovin - head kursil püsimist!

Tuesday, September 9, 2014

Janx: Täna on kätte jõudnud see mõneti hirmutav, aga samas tähtis päev – täpselt aasta tagasi alustasin teekonda saamaks seast ilusaks naiseks!
Aasta tagasi olin siis parajalt paks ja parimais eas (näha ka graafikult, 120,6 kilogrammi!!!) Tänaseks on see suur kaal langenud siis täitsa parasjagu. Paraja väikese inimese olen oma seljast maha saanud. Pean tõdema, et samm on kergem ja nõtkem küll, pilk püsib rohkem ees kui maas!
Tänast kaalunumbrit vaadates (96kg) on siililegi selge, et mul on veel pikk tee ees minna, aga see teekond on kindlasti lihtsam, sest ma ise olen kogenenum. Siin kohal mõtlesingi, et annan oma aastast väikese ülevaate, endalgi hea meenutada hiljem :)
Alustasin kindla toitumis - ja treeningkavaga (M. K koostatud), oma kahe parima sõbra ja kaasvõitleja abil need imelised paberid minuni jõudsid (maani kummardused Päti ja Kessu ees!).
Nagu iga algus läks see mulgi tegelikult ludinal, motivatsioon oli laes, tahe oli suurem kui maailma meri kokku. Söömine oli korras, trenniga olin alguses pean aus olema natuke laisk, ega seda väga ei olnud – paar korda nädalas ajasin ennast näost punaseks! just näost punaseks!, sest ega ma eriti midagi oma suure kerega teha ei suutnud. Võin ausalt tunnistada, et esimestes trennides ei olnud ma võimeline tegema mitte ainsatki kõhulihaste harjutust. Ainult nutsin lahinal. Aga iga järgneva nädalaga läks asi paremaks. Niiet, kellel on motivatsioonikriis, siis võtke teatavaks, et kui ikka ise väga tahta, siis alati saab!
Uue aasta tulekuks olin ma suutnud 11 kilo alla võtta ja sentimeetrid ümber mu suure kere kadusid kaalunumbrist kiireminigi, mis otseloomulikult viisid mind garderoobi uuendamiseni (Oi, see oli üks kuratlikult magus hetk mu elus!) Suurima rõõmuga viskasin ära kõik oma telgilaadsed riided.
Alles jätsin ühed maksimum rõivanumbriga püksid, mis mul siis aasta tagasi seljas olid ja väga ümber pean mainima (52, vaata pildil).
2014's aasta algas mul väga tempokalt – kaal langes kolinal, sentimeetrid vähenesid ja oma uue aasta lubadusest trenni teha pidasin hoolega kinni – viis korda nädalas! Enesetunne muudkui paranes ja paranes ja kalli Päti 30ndaks juubeliks sain endale osta juba päris normaalsed riideid :) (Noh, naiste elu käib ikka riiete ümber, see kipub olema kõige parameeter :D).
Saabus kevad ja saabus ka minu kaua oodatud kahekohaline kaalunumber (OO, Happy Day!!!)
Ja siin ma nüüd siis olen! Ma olen põhimõtteliselt samas kaalus molutanud mai lõpust saadik. Miks? Vot see on õige küsimus! Ausalt, tuli suur suvi - üritused, reisimised, käimised, sünnipäevad, jäätis, imeline jäätis, jne jne jne. Eks ma olin parajalt naiivne ka arvates talvel, et suvel on maru lihtne – väljas palav, söögiisu niru, palju värsket toidukraami ja palju liikumist, neid asju mõtlesin ma oma peas muidugi, reaalsus oli vastupidine – jäätis, alkohol, väljas söömised jpm.
AGA, kõik on uus Septembrikuus nagu targad räägivad, seega olen minagi uuel lainel – söömine on taas korras, alkohol on out, üritusi ei planeeri ja ei kavatse kuhugi oma jalga tõsta ka :D Seega alles jäänud kilodele tuld!
Tagasi vaadates oma aastale pean tõdema, et kahetseda ja nuriseda mul tegelikult põhjust ei ole. Jah, on olnud juurdevõtmise päevi ja õgimishooge, ühesõnaga lõdvaks laskmisi ja oma emotsioonidele järele andmisi, aga ma olen nendest kõigist välja tulnud ja suure kogemuse võrra rikkam. Me kõik oleme inimesed, selge on see, et kuskil maal ikka komistame, aga oluline siiski pärast püsti tõusta ja edasi minna!
Parimat uut kaalulangetamise aastat kõigile mu kaasvõitlejatele (nimesid tuleks siia liiga palju, kes teab see teab).
Väiksema kaalunumbrini, Sõbrad! :)