Janx: Täna on kätte jõudnud see mõneti hirmutav, aga samas tähtis päev – täpselt aasta tagasi alustasin teekonda saamaks seast ilusaks naiseks!

Aasta tagasi olin siis parajalt paks ja parimais eas (näha ka graafikult, 120,6 kilogrammi!!!) Tänaseks on see suur kaal langenud siis täitsa parasjagu. Paraja väikese inimese olen oma seljast maha saanud. Pean tõdema, et samm on kergem ja nõtkem küll, pilk püsib rohkem ees kui maas!

Tänast kaalunumbrit vaadates (96kg) on siililegi selge, et mul on veel pikk tee ees minna, aga see teekond on kindlasti lihtsam, sest ma ise olen kogenenum. Siin kohal mõtlesingi, et annan oma aastast väikese ülevaate, endalgi hea meenutada hiljem :)

Alustasin kindla toitumis - ja treeningkavaga (M. K koostatud), oma kahe parima sõbra ja kaasvõitleja abil need imelised paberid minuni jõudsid (maani kummardused Päti ja Kessu ees!).

Nagu iga algus läks see mulgi tegelikult ludinal, motivatsioon oli laes, tahe oli suurem kui maailma meri kokku. Söömine oli korras, trenniga olin alguses pean aus olema natuke laisk, ega seda väga ei olnud – paar korda nädalas ajasin ennast näost punaseks! just näost punaseks!, sest ega ma eriti midagi oma suure kerega teha ei suutnud. Võin ausalt tunnistada, et esimestes trennides ei olnud ma võimeline tegema mitte ainsatki kõhulihaste harjutust. Ainult nutsin lahinal. Aga iga järgneva nädalaga läks asi paremaks. Niiet, kellel on motivatsioonikriis, siis võtke teatavaks, et kui ikka ise väga tahta, siis alati saab!

Uue aasta tulekuks olin ma suutnud 11 kilo alla võtta ja sentimeetrid ümber mu suure kere kadusid kaalunumbrist kiireminigi, mis otseloomulikult viisid mind garderoobi uuendamiseni (Oi, see oli üks kuratlikult magus hetk mu elus!) Suurima rõõmuga viskasin ära kõik oma telgilaadsed riided.

Alles jätsin ühed maksimum rõivanumbriga püksid, mis mul siis aasta tagasi seljas olid ja väga ümber pean mainima (52, vaata pildil).

2014's aasta algas mul väga tempokalt – kaal langes kolinal, sentimeetrid vähenesid ja oma uue aasta lubadusest trenni teha pidasin hoolega kinni – viis korda nädalas! Enesetunne muudkui paranes ja paranes ja kalli Päti 30ndaks juubeliks sain endale osta juba päris normaalsed riideid :) (Noh, naiste elu käib ikka riiete ümber, see kipub olema kõige parameeter :D).

Saabus kevad ja saabus ka minu kaua oodatud kahekohaline kaalunumber (OO, Happy Day!!!)

Ja siin ma nüüd siis olen! Ma olen põhimõtteliselt samas kaalus molutanud mai lõpust saadik. Miks? Vot see on õige küsimus! Ausalt, tuli suur suvi - üritused, reisimised, käimised, sünnipäevad, jäätis, imeline jäätis, jne jne jne. Eks ma olin parajalt naiivne ka arvates talvel, et suvel on maru lihtne – väljas palav, söögiisu niru, palju värsket toidukraami ja palju liikumist, neid asju mõtlesin ma oma peas muidugi, reaalsus oli vastupidine – jäätis, alkohol, väljas söömised jpm.

AGA, kõik on uus Septembrikuus nagu targad räägivad, seega olen minagi uuel lainel – söömine on taas korras, alkohol on out, üritusi ei planeeri ja ei kavatse kuhugi oma jalga tõsta ka :D Seega alles jäänud kilodele tuld!

Tagasi vaadates oma aastale pean tõdema, et kahetseda ja nuriseda mul tegelikult põhjust ei ole. Jah, on olnud juurdevõtmise päevi ja õgimishooge, ühesõnaga lõdvaks laskmisi ja oma emotsioonidele järele andmisi, aga ma olen nendest kõigist välja tulnud ja suure kogemuse võrra rikkam. Me kõik oleme inimesed, selge on see, et kuskil maal ikka komistame, aga oluline siiski pärast püsti tõusta ja edasi minna!

Parimat uut kaalulangetamise aastat kõigile mu kaasvõitlejatele (nimesid tuleks siia liiga palju, kes teab see teab).

Väiksema kaalunumbrini, Sõbrad! :)