tänane tunne on kui karupojal....

Pätt: Aeg muudkui möödub ja igapäev tundub mulle, et keegi meist kolmest teeb ikka miski erandi. Väike jäätis siit või maiuspala komm sealt. Näiteks eile sõin ma lausa 3 jäätist ja tänaseks olen juba 2 sisse ajanud, hetk tagasi kuulsin, et Kessu mees üllatas teda maiuspala kommidega (need on ta lemmikud, arvake ise, palju järele jäi). Kas me ikkagi tahame oma eesmärke saavutada või jäämegi ümmargusteks karupoegadeks :) ? Kuigi karukesed on ka armsad ju :) Ei, ärge saage valesti aru, ma ei stressa selle pärast, et patustan, see kõik tundub lihtsalt naljakas.
NB: Nädala aja pärast on meil Kessuga ees üks suurem üritus, kas see võiks nüüd veidike motiveerida? Või mis üldse enam motiveerib? Pulmad ehk? Kes ei tahaks iseenda pulmas parimas vormis olla? No ma ei tea...