Mis lubadused? Mis eesmärgid? Milleks?

Janx: Eks ikka selleks, et oleks, mille poole rühkida ja enda kallal tööd rügada.

Pool aastat on täis tiksunud...jah, uskumatu, aga 6 kuud on möödas sellest imelisest päevast, kui ma otsustasin enam mitte rippkõhtsiga (vaata google'st pilti, päris armas loom tegelikult!) olla ja saada ka kenaks naiseks. Aeg on armutu ja läks nagu lennates!

Tõsiselt kaaluteema juurde minnes, mis meid siin blogis ühendab, lisaks sellele,et maruvahvad ja  ilusad oleme, siis meil oli pool aastat tagasi kokkulepe, et 15ndaks Märtsiks on kõigil omad eesmärgid saavutatud. Minul oli see suur eesmärk -30 kilo oma seljast kaotada. Ma EI OLE oma eesmärki täitnud. Ma sain jõuludel juba aru, et seda maagilist numbrit ei tule. Siis hakkasin pingutama selle nimel, et tuleks -20 kilo. Mul on jäänud kaks päeva ja mul on sellest -20 kilost puudu 1,4 kilogrammi. Seega, ma EI OLE suutnud ka seda eesmärki korda saata. MIKS?

Ma tahan ennast kiita ja lohutada, et 18-19 kilo on ka saavutus jne kõik see ilus jutt, aga tuleb olla aus - numbrid ei valeta...ma ei ole pingutanud piisavalt kõvasti. Ma teen trenni, aga oleksin võinud trenni teha veel rohkem. Kui aus olla, siis tõsiselt trennilainel olen ma alles sellest uuest aastast, ennem jõulupühi lullitasin niisama, leidsin sada vabandust üle päeva, miks täna pole hea päev trenni teha. Kaks kuud tõsiselt rabamist ei vabanda välja neli kuud molutamist. Sellepärast ma siin ennast ei kiida ka. See võib teistele tunduda mõttetu vingumisena, aga mulle piitsa meetod sobib paremini, ma ei saa põhjuseta ennast kiita, et olen maru tubli. See ei vii mind edasi, see teeb mugavaks!

Ma patustasin vastlapäeval söögiga, niiet süda läikis kaks ööpäeva. Ei ole ju normaalne. Hetkel ma kahetsen meeletult seda emotsionaalset nõrka otsust, et ma libedale teele astusin – ma olen olnud nii tubli ja väärin kommipreemiat. Tüüpiline paksu meelepete! Ühe päevaga 1,7 kilo endale peale süüa on täiesti haige. Ma olen hetkel sedasammust 1,7 kilo maha treeninud 2 nädalat. See oleks võinud kõik olemata olla ja mu ilus -20 kilo oleks terendanud mind laupäeva hommikul oma kõiges hiilguses.

Elu õpetab, mis muud. Ma olen kümme päeva näinud kurja vaeva, et kerest välja saada mingisugust vahukoore saia. Ei enam, ei iial! Luban!

Veel lubadusi? Jah!!! Sest kui ei püstita uut eesmärki ja ei anna endale uusi lubadusi, siis ei jõua üldse kuhugi! Õpin vanadest vigadest ja luban, et teen endaga veel rohkem tööd ja mitte ükski komm ega sai minu suhu oma teed ei leia!!! Pea püsti ja peaaegu 20 kilo kergemana edasi!!!