Mis maitse on pettumusel?

Pätt: Kõik algas neljapäeval, kui sõber kutsus enda juurde õhtusöögile, ma olin seletanud küll, et ma ei söö eriti süsivesikuid ja muud, aga siiski, serveeriti mulle pastat krevettide ja tomatiga (maitses oli tunda ka võid). Põhjenduseks kõlas, ükskkord nädalas on kõik lubatud. Mõeldud-tehtud. Reede õhtul kutsuti jälle õhtusöögile, kus kordus kõik, lisaks mängisime poole ööni pokkerit ja ma ei tea kuidas, aga ma sõin lisaks õhtusöögile veel sinihallitusjuustu, parmesani, oliive, küüslauguleivakesi jne... samuti jäätist. Ma ei tea, mis juhtus, mingit südametunnistust polnud, keegi oleks nagu mind ära vahetanud ja minu eest need asjad sisse söönud. Täielik küsimärk??! Ja ka kolmas päev möödus taas halbade süsivesikute ja rasvase toidu nime all. Seega 3 päeva järjest olen teinud või õigemini söönud seda, mida ma tegelikult väga süüa ei tohiks või õigemini, mis hetkel keeltatud on. Olen endas pettunud, ei mõista oma valikuid ja kas selline ongi käega löömine? Ühe korra libastud ja nii läheb mitu päeva jutti? Tundub küll. Sain õppetunni. Ja vastus küsimusele on MÕRU, oi kui mõru.